Ele sõnul mõjub muusika valusatel aegadel lausa valuvaigistina – imerohuna, mis muudab rõõmu suuremaks ja valu väiksemaks. "Kui ma juhtun siis ka üksi kodus olema, istun klaveri taha ja kui ühel hetkel taipan kella vaadata, on vähemalt kaks tundi möödunud. Mind aitab muusika tegemine, mitte kuulamine. See puhastab, on minu tempel või kirik. Kõik läheb vähemalt korraks ära ja vähemalt natuke aega on päris tore olla, enne kui elu edasi läheb," rääkis Ele Õhtulehele.

Loe refereeritud artiklit pikemalt värskest Õhtulehest!