"Ma sain juba ülikoolis aru, et rohkem kui eesti keelt õppida meeldib mulle lava peal kekutada. See hakkaski olema mu elukutse ja tänu sellele ma olen saanud oma karjäärikese jooksul puutuda kokku meeletult kihvtide inimestega. See seltskond on olnud pööraselt tore! Eks see on ka mind vorminud, sest sa võtad ilmtingimata kellestki eeskuju. Näiteks kadunud Eri Klas – küll ta oli vaimukas inimene! Lauljatest oli mu suur sõber Kalmer Tennosaar, kellega kohtudes oli meil alati nalja nabani," rääkis Ivo Õhtulehele.

Loe refereeritud artiklit pikemalt värskest Õhtulehest!